Varjatud kasumieraldise maksustamine ja kontsernikonto
Eesti ettevõtjad, eriti need, kellel on mitu äriühingut või kes teevad tihedat koostööd seotud ettevõtetega, puutuvad sageli kokku mõistega "varjatud kasumieraldis". See on üks neist maksuvaldkondadest, mis võib tekitada segadust ja viia ootamatute maksukohustusteni, kui ettevõtte rahaliikumisi ei planeerita hoolikalt. Eriti oluliseks muutub see teema siis, kui kasutatakse kontsernikontot või tehakse tehinguid seotud isikutega.
Selles artiklis anname ülevaate varjatud kasumieraldise maksustamise põhimõtetest Eestis, selgitame, kuidas mõjub maksustamine kontsernikonto kasutamisel, ning jagame praktilisi soovitusi, kuidas vältida maksulõkse. Artikkel põhineb Maksu- ja Tolliameti ametlikul juhendmaterjalil ning on mõeldud nii FIE-dele, OÜ-dele, e-residentidele kui ka kasvavatele ettevõtetele.
Mis on varjatud kasumieraldis?
Varjatud kasumieraldis on olukord, kus ettevõte teeb väljamakse või annab seotud isikule majanduslikku kasu, mida ei käsitleta dividendina ega muul viisil tulumaksuga maksustatava väljamaksena, kuid mis tegelikult on osa ettevõtte kasumist. Eesti tulumaksusüsteemi eripära on see, et ettevõtte tase ei maksa tulumaksu reinvesteeritud kasumilt, kuid kasumi jaotamisel (nt dividendidena) tekib tulumaksukohustus. Varjatud kasumieraldise puhul on tegemist olukorraga, kus kasum liigub ettevõttest välja ilma korraliku maksustamiseta.
Näiteks kui ettevõtja ostab oma ettevõtte raha eest isiklikuks tarbeks auto ja kannab selle ettevõtte kuludesse, on tegemist varjatud kasumieraldisega. Samuti võib see juhtuda, kui ettevõte maksab seotud isikule ülemäärast töötasu või teeb temaga tehingu turuhinnast erineva hinnaga.
Maksu- ja Tolliamet käsitleb varjatud kasumieraldisena ka olukordi, kus ettevõte annab seotud isikule laenu või muud rahalist abi ilma turutingimustele vastava intressita või tagatiseta. See on eriti oluline kontsernikonto puhul, kus eri ettevõtete rahalised vahendid on omavahel seotud.
Kuidas toimub maksustamine?
Eestis maksustatakse varjatud kasumieraldis tulumaksuga kehtiva maksumääraga (20%). Maksukohustus tekib ettevõttel, kes teeb varjatud kasumieraldise, ning see tuleb deklareerida ja tasuda. Lisaks tulumaksule võib kaasneda ka sotsiaalmaksukohustus, kui varjatud kasumieraldis on seotud töötasuga või juhatuse liikme tasuga.
Oluline on märkida, et varjatud kasumieraldise tuvastamisel lähtub maksuhaldur tehingu majanduslikust sisust, mitte vormist. See tähendab, et isegi kui tehing on vormistatud laenuna, kuid tegelikult on tegemist kasumi väljaviimisega, võidakse see maksustada varjatud kasumieraldisena.
Kontsernikonto ja selle maksuriskid
Kontsernikonto on mehhanism, mis võimaldab ettevõtetel oma rahavooge efektiivselt hallata, koondades raha ühele kontole ja kasutades seda erinevate ettevõtete vajadusteks. See on eriti levinud gruppide puhul, kus on mitu juriidilist isikut. Kontsernikonto kasutamine on aga maksuameti tähelepanu all, sest see võib hõlmata varjatud kasumieraldist, kui raha liigub ettevõtete vahel ilma nõuetekohase dokumentatsioonita ja turutingimustele vastava intressita.
Näiteks kui emaettevõte annab tütarettevõttele laenu ilma intressita või turuhinnast madalama intressiga, võib maksuamet lugeda saamata jäänud intressi varjatud kasumieraldiseks. Samuti võib probleeme tekkida, kui ühe ettevõtte raha kasutatakse teise ettevõtte kulude katteks ilma korraliku arvelduseta.
Kontsernikonto puhul on oluline, et iga raha liikumine oleks dokumenteeritud ja põhineks turutingimustel. See tähendab, et laenudele tuleb arvestada turu intressimäära, kõik tehingud peavad olema kajastatud raamatupidamises ning vajadusel tuleb sõlmida kirjalikud lepingud.
Kuidas vältida varjatud kasumieraldist?
Et vältida varjatud kasumieraldise maksustamist, tuleb ettevõtjal järgida mitmeid põhimõtteid. Esiteks, kõik tehingud seotud isikutega peavad toimuma turutingimustel. See tähendab, et hinnad, intressid ja muud tingimused peavad vastama sellele, mida ettevõte saaks sõltumatu kolmanda osapoolega.
Teiseks, kõik tehingud tuleb korralikult dokumenteerida. See hõlmab lepinguid, arveid, ülekandeid ja muid tõendeid, mis näitavad tehingu majanduslikku sisu. Dokumentatsioon on eriti oluline kontsernikonto puhul, kus raha liikumine võib olla tihe ja keeruline.
Kolmandaks, ettevõtja peaks regulaarselt üle vaatama oma ettevõtete vahelisi rahaliikumisi ja analüüsima, kas need on kooskõlas turutingimustega. Kui avastatakse kõrvalekaldeid, tuleks need õigeaegselt korrigeerida.
Näide: FIE ja tema OÜ
Võtame näiteks ettevõtja, kes on nii FIE kui ka OÜ ainuosanik. Ta kasutab oma OÜ kontot isiklikeks väljaminekuteks, kandes raha üle oma isiklikule kontole ilma dividendide väljamaksmist vormistamata. See on selge varjatud kasumieraldise juhtum, mille tulemusena võidakse nõuda tulumaksu kogu ülekantud summalt.
Teine näide: FIE-l on laen OÜ-lt, kuid ta ei maksa sellelt intressi. Kui OÜ-l on võimalus saada pangast laenu intressimääraga 5%, siis maksuamet võib lugeda saamata jäänud intressi varjatud kasumieraldiseks. Seega tuleks FIE-l maksta OÜ-le turu intressi, et vältida maksukohustust.
Kokkuvõte
Varjatud kasumieraldise maksustamine on oluline teema, mida iga ettevõtja peaks tundma, eriti kui tegemist on seotud isikutega tehtavate tehingutega. Kontsernikonto kasutamine võib olla väga kasulik rahavoogude juhtimisel, kuid see nõuab hoolikat tähelepanu maksureeglitele. Järgides turutingimuste põhimõtet ja korralikku dokumentatsiooni, saab ettevõtja vältida ebameeldivaid maksuolukordi.
Kui olete ebakindel, kas teie tehingud on maksustamise seisukohast korrektsed, soovitame konsulteerida professionaalse maksunõustajaga. Iga ettevõtte olukord on unikaalne ning maksureeglid võivad muutuda, seega on alati hea mõte olla kursis kehtivate õigusaktidega ja vajadusel küsida asjatundlikku nõu.
Käesolev artikkel on informatiivne ega asenda professionaalset maksu- või õigusnõustamist. Enne oluliste otsuste tegemist pidage nõu vastava ala spetsialistiga.