Mitteresidendist juriidilise isiku deklaratsioonid Eestis
Eesti ettevõtluskeskkond on avatud ka välismaistele ettevõtetele, kuid sellega kaasnevad teatud maksukohustused. Kui teie ettevõte on registreeritud välisriigis, kuid tegutseb Eestis, on oluline mõista, millal ja kuidas tuleb esitada deklaratsioone Maksu- ja Tolliametile. See artikkel selgitab mitteresidendist juriidilise isiku deklaratsioonide põhimõtteid, tuginedes ametlikule teabele, ning toob praktilisi näiteid.
Mis on mitteresidendist juriidiline isik?
Mitteresidendist juriidiline isik on ettevõte, mis on asutatud välisriigi seaduste alusel ja mille juhtimiskoht ei asu Eestis. Selline ettevõte võib siiski olla Eestis maksukohustuslane, kui tal on siin tuluallikaid või kui ta on registreeritud käibemaksukohustuslasena. Residentsuse määramisel on oluline nii õiguslik asukoht kui ka tegelik juhtimiskoht – ka juhul, kui ettevõte on asutatud Eestis, kuid seda juhitakse välismaalt, võidakse teda pidada mitteresidendiks.
Millal tekib deklaratsioonide esitamise kohustus?
Mitteresidendist juriidilisel isikul võib tekkida kohustus esitada Eestis erinevaid deklaratsioone, sõltuvalt tema tegevusest. Peamised olukorrad on:
- Tulumaksu kinnipidamine: Kui mitteresident maksab Eestis saadud tulult (nt dividendid, intressid, litsentsitasud) tulumaksu, tuleb esitada vastav deklaratsioon. Eesti tulumaksusüsteem maksustab jaotatud kasumit, seega dividendide väljamaksmisel tuleb maksta tulumaksu ja esitada deklaratsioon.
- Käibemaksukohustus: Kui mitteresidendist ettevõte osutab Eestis maksustatavaid teenuseid või müüb kaupu, võib ta olla kohustatud end registreerima käibemaksukohustuslasena ja esitama käibedeklaratsioone.
- Tööandjana: Kui mitteresident tööandjana maksab töötasusid Eestis töötavatele isikutele, tuleb esitada TSD deklaratsioon ja maksta sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset jne.
- Püsiv tegevuskoht: Kui mitteresidendil on Eestis püsiv tegevuskoht (nt filiaal või ehitusplats), tuleb selle kasumilt deklareerida tulumaks.
Deklaratsioonide liigid ja esitamine
Mitteresidendist juriidiline isik esitab deklaratsioone vastavalt oma tegevusele. Kõige levinumad on:
| Deklaratsioon | Kirjeldus | Esitamise sagedus |
|---|---|---|
| TSD (tulumaksu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon) | Füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete ja kinnipeetud maksude deklareerimine | Iga kuu, kui on makseid |
| Käibedeklaratsioon (KMD) | Käibemaksukohustuslase käibe ja maksustatavate tehingute deklareerimine | Iga kuu või kvartal |
| Tulumaksu deklaratsioon | Dividendide ja muude kasumieraldiste maksustamine | Vastavalt väljamaksetele |
Deklaratsioonid esitatakse elektroonselt e-MTA kaudu. Mitteresidendist juriidiline isik peab end e-MTAs registreerima ja määrama esindaja, kelleks võib olla maksuesindaja või volitatud isik.
Tulumaksu erisused mitteresidendist juriidilisele isikule
Eesti tulumaksusüsteem on küllaltki ainulaadne – tulumaksuga maksustatakse ainult jaotatud kasumit, mitte ettevõtte kasumit. See tähendab, et kui mitteresidendist ettevõte teenib Eestis tulu, kuid ei jaota kasumit, siis tulumaksu ei teki. Küll aga tuleb maksta tulumaksu dividendide väljamaksmisel, samuti erisoodustustelt ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.
Mitteresidendist ettevõtte puhul on oluline jälgida, kas Eesti ja tema asukohariigi vahel on sõlmitud maksuleping, mis võib vähendada või kaotada Eesti maksuõiguse. Näiteks võib maksuleping näha ette, et dividendide tulumaks on vähendatud määraga või seda ei peeta üldse kinni.
Käibemaksukohustus ja erikord
Käibemaksukohustus tekib mitteresidendist ettevõttel, kui tema Eestis toimuv maksustatav käive ületab 40 000 eurot aastas. Samuti on võimalik vabatahtlik registreerimine. Alates 2021. aastast kehtib ka erikord, mis võimaldab mitteresidendist ettevõttel deklareerida käibemaksu ühes liikmesriigis kogu ELi müügi kohta (OSS-süsteem). See lihtsustab piiriülest e-kaubandust.
Käibemaksuarvestus on keeruline, sest tuleb arvestada nii Eesti kui ka sihtkohariigi reegleid. Soovitame pöörduda spetsialisti poole, et vältida vigu.
Mitteresidendi registreerimine ja maksuesindaja
Enne deklaratsioonide esitamist peab mitteresidendist juriidiline isik end registreerima Eesti maksukohustuslaste registris. Selleks tuleb esitada avaldus e-MTAs või paberil. Kui ettevõttel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, võib ta olla kohustatud määrama maksuesindaja. Maksuesindaja on füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab maksude õigeaegse tasumise ja deklaratsioonide esitamise eest.
Maksuesindaja vajalikkus sõltub ettevõtte tegevuse iseloomust ja käibest. Näiteks käibemaksukohustuslasena registreerumisel on maksuesindaja nõutav, kui ettevõttel puudub Eestis vara või püsiv tegevuskoht.
E-residentide ettevõtted: mida silmas pidada?
E-residentsus võimaldab välismaalastel asutada Eestis ettevõtte ja kasutada digitaalseid teenuseid. Kuid e-residendi asutatud äriühing on Eesti resident, kui see on Eestis registreeritud. Seega ei ole tegemist mitteresidendist juriidilise isikuga. Küll aga võib e-resident olla mitteresidendist ettevõtte juhatuse liige, mistõttu peab ta arvestama isikliku maksustamisega.
Kui e-resident asutab OÜ Eestis, on ettevõte Eesti resident ja deklareerib oma tegevust nagu iga teine Eesti ettevõte. Seega ei puuduta mitteresidendist juriidilise isiku deklaratsioonid teda otse, kuid teadmised on kasulikud, kui tegeletakse piiriüleste tehingutega.
Kokkuvõte
Mitteresidendist juriidilise isiku deklaratsioonide esitamine Eestis võib tunduda keeruline, kuid mõistliku planeerimisega on see hallatav. Oluline on õigeaegselt selgitada välja oma maksukohustused, registreeruda vastavalt vajadusele ning esitada deklaratsioone tähtaegselt. Kui kahtlete, pöörduge maksunõustaja poole, sest iga juhtum on erinev ja vale deklareerimine võib kaasa tuua trahve ja intresse.
Käesolev artikkel on informatiivne ega asenda professionaalset maksu- või õigusnõustamist. Enne otsuste tegemist konsulteerige asjatundjaga.