Käibemaksu arvutamine ja tagastamine
Käibemaks puudutab enamikku Eestis tegutsevaid ettevõtjaid – nii füüsilisest isikust ettevõtjat, osaühingut kui ka e-residendi asutatud äriühingut. Sageli tekitab küsimusi see, kuidas maks täpselt arvutatakse ja millal tekib õigus käibemaksu riigilt tagasi saada. Alljärgnev annab praktilise ülevaate, mille põhjal on lihtsam oma raamatupidamist ja deklaratsioone kontrollida.
Mida käibemaksu arvutamine tähendab
Käibemaks on sisuliselt tarbimismaks, mille ettevõtja lisab oma müügihinnale ja kannab seejärel riigile üle. Ettevõtja ise seda maksu oma tulust ei kanna – tema roll on see korrektselt välja arvutada, arvel näidata ja deklareerida.
Arvutamise loogika on kahesuunaline:
- Väljundkäibemaks – maks, mille lisad oma müüdavatele kaupadele või teenustele.
- Sisendkäibemaks – maks, mille oled ise tarnijate arvetel tasunud oma ettevõtluse tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt.
Nende kahe vahe on see summa, mille kas tasud riigile või mille riik sulle tagastab. Kui väljundkäibemaks on suurem kui sisendkäibemaks, tuleb vahe tasuda. Kui sisendkäibemaks ületab väljundkäibemaksu, tekib ettemaksu jääk ja võimalik tagastus.
Oluline on meeles pidada, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peab ost olema otseselt seotud maksustatava käibega. Kui ostu kasutatakse nii ettevõtluses kui ka isiklikuks otstarbeks, saab maha arvata vaid ettevõtlusega seotud osa.
Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused
Sisendkäibemaksu saab tavaliselt maha arvata siis, kui on täidetud mitu tingimust korraga:
- kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe tarbeks;
- ostu kohta on nõuetekohane arve, mis vastab käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele;
- arvel on märgitud müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
- arve on tegelikult tasutud või kajastatud vastavalt arvestuspõhimõtetele.
Praktikas tähendab see, et puuduliku või kahtlase arve puhul ei tasu mahaarvamisega kiirustada. Kui arvel on vigu, võib sisendkäibemaksu mahaarvamisest keelduda ning see võib kaasa tuua lisamaksukohustuse.
Mahaarvamise õigus tekib üldjuhul arve tasumise hetkel, kuid erinevad arvestuspõhimõtted võivad seda mõjutada. Seetõttu tasub oma raamatupidamise korraldus ja deklaratsiooni esitamise aeg omavahel hoolikalt kooskõlastada.
Ettemaksu jääk ja käibemaksu tagastamine
Kui deklaratsioonil on sisendkäibemaks suurem kui väljundkäibemaks, tekib ettemaksu jääk. See ei tähenda automaatselt raha laekumist – ettevõtjal on valikuvõimalus.
Ettemaksu jääki saab kasutada mitmel viisil:
- kanda edasi järgmistele maksustamisperioodidele, kus seda saab tasaarveldada tulevaste maksukohustustega;
- taotleda tagastamist oma pangakontole, kui selleks on seadusest tulenev alus.
Tagastamise taotlemine eeldab, et ettemaksu jääk on tekkinud seaduslikult ja et ettevõtja on oma maksukohustused korrektselt deklareerinud. Tavaliselt on tagastus võimalik siis, kui ettemaks ületab teatud piirmäära või kui ettevõtja on lõpetanud tegevuse või registreerimise.
Maksu- ja Tolliamet kontrollib tagastustaotlusi ning võib vajadusel küsida lisateavet. Seetõttu on mõistlik hoida ostuarved, lepingud ja muu tõendusmaterjal korras – see kiirendab menetlust ja vähendab küsimusi.
Näide: kuidas arvutus praktikas välja näeb
Oletame, et ettevõtja müüb ühe kuu jooksul teenuseid ja esitab selle kohta arveid. Samal kuul ostab ta ettevõtluse tarbeks tarvikuid ja teenuseid.
- Müügiarvetele lisatud käibemaks kokku: 1 200 eurot (väljundkäibemaks).
- Ostuarvetel tasutud käibemaks kokku: 1 500 eurot (sisendkäibemaks).
Vahe on 300 eurot sisendkäibemaksu kasuks. See tähendab, et ettevõtjal tekib ettemaksu jääk. Ta saab selle kanda edasi järgmisse perioodi või taotleda tagastamist, kui tingimused on täidetud.
Kui samas näites oleks müügikäibemaks olnud 1 800 eurot ja sisendkäibemaks 1 500 eurot, tuleks riigile tasuda 300 eurot. Arvutuse loogika on alati sama – vahe väljund- ja sisendkäibemaksu vahel.
Selliseid arvutusi saab teha käsitsi, aga kasvava arvehulga juures muutub see tüütuks. Paljud ettevõtted kasutavad raamatupidamistarkvara, mis koondab käibedeklaratsiooni jaoks vajalikud summad automaatselt – näiteks arvekram.com keskkonnas saab arveid ja deklaratsiooni aluseid ühes kohas hallata.
Mida jälgida deklaratsiooni esitamisel
Käibedeklaratsiooni esitamisel tasub üle kontrollida mitu asja:
- kas kõik müügiarved on deklaratsioonil kajastatud;
- kas sisendkäibemaks on arvestatud ainult nõuetekohastelt arvetelt;
- kas mahaarvamisele kuuluv osa on õigesti eraldatud, kui ostu kasutatakse osaliselt isiklikuks otstarbeks;
- kas ettemaksu jääk on tekkinud õiguspäraselt;
- kas tagastustaotlus on esitatud õigel ajal.
Väikesed vead deklaratsioonil võivad kaasa tuua täiendavaid küsimusi ja aeganõudvat suhtlust maksuhalduriga. Seetõttu tasub deklaratsioon enne esitamist rahulikult üle vaadata.
Kokkuvõte
Käibemaksu arvutamine taandub kahele suurusele: väljund- ja sisendkäibemaksule. Nende vahe määrab, kas tasud riigile või tekib ettemaksu jääk, mida saab edasi kanda või tagastada. Korrektne arvepidamine, nõuetekohased arved ja hoolikas deklaratsioon on aluseks, et nii tasumine kui ka tagastamine sujuksid ilma tõrgeteta.
See artikkel on üldine ja informatiivne ega asenda professionaalset maksu- ega õigusnõustamist. Konkreetses olukorras tasub konsulteerida raamatupidaja või maksunõustajaga.