Varjatud kasumieraldise maksustamine ja kontsernikonto
Eestis kehtib ettevõtete kasumi maksustamisel ainulaadne süsteem: ettevõtte kasumit ei maksustata enne, kui see jaotatakse. Kuid see põhimõte laieneb ka olukordadele, kus raha või vara liigub ettevõttest välja ilma, et seda ametlikult dividendiks nimetataks. Selliseid väljamakseid nimetatakse varjatud kasumieraldisteks ja need võivad kaasa tuua tulumaksukohustuse. Eriti tähelepanelik tuleb olla kontsernikonto kasutamisel, sest seadus näeb ette, et ka laenud ja muud tehingud seotud osapooltega võivad sattuda maksuhalduri vaatevälja.
Selles artiklis selgitame, mis on varjatud kasumieraldis, kuidas seda maksustatakse ja mida peaksid teadma ettevõtjad, kes kasutavad kontsernikontot. Artikkel põhineb Maksu- ja Tolliameti (EMTA) avaldatud teabel ning on mõeldud üldiseks informatsiooniks, mitte individuaalseks maksunõustamiseks.
Mis on varjatud kasumieraldis?
Varjatud kasumieraldis on olukord, kus ettevõte teeb väljamakse või annab üle vara, mis oma majanduslikult sisult on kasumi jaotamine, kuid mis on vormistatud mõne teise tehinguna. Näiteks võib ettevõte:
- maksta juhatuse liikmele ülemäärast tasu, mis ei vasta tehtud tööle;
- sõlmida tehingu seotud isikuga turuhinnast erineval hinnast;
- anda laenu omanikule või tema lähedasele ilma turutingimustel intressita;
- kanda kinni omaniku isiklikke kulutusi, näiteks eluaseme remont või pereliikme reis.
Maksuhaldur võib sellised tehingud ümber kvalifitseerida kasumieraldiseks, kui need ei ole majanduslikult põhjendatud ja nende sisu on tegelikult kasumi väljaviimine. See tähendab, et ettevõttel võib tekkida tulumaksukohustus, kuigi ametlikult dividende ei ole makstud.
Oluline on mõista, et varjatud kasumieraldise mõiste on lai ja hõlmab ka olukordi, kus ettevõte annab raha või vara üle ilma, et saaks rääkida tavapärasest äritehingust. Näiteks kui ettevõte annab omanikule laenu, mis ei ole tagatud ja mida tegelikult tagasi ei maksta, võib see olla varjatud kasumieraldis.
Kuidas toimub varjatud kasumieraldise maksustamine?
Eestis maksustatakse ettevõtte kasumit selle jaotamisel tulumaksuga, mille määr on 20/80 väljamakstavast netosummast. Kui tegemist on varjatud kasumieraldisega, kohaldatakse sama määra, kuid maksuarvestus võib olla keerulisem, kuna väljamakse ei ole alati rahaliselt selgelt piiritletud.
Näiteks kui ettevõte maksab omanikule ülemäärast töötasu, mis ületab turuhinda, loetakse ületav osa varjatud kasumieraldiseks. See tähendab, et sellelt summalt tuleb lisaks tulumaksule arvestada ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset, kui tegemist on töötasuga. Seega võib varjatud kasumieraldise maksustamine olla kulukam kui dividendide maksustamine.
Teine näide: ettevõte annab omanikule laenu, mida ei tagastata. Kui maksuhaldur tuvastab, et laen on tegelikult kasumieraldis, arvestatakse tulumaks kogu laenusummalt. Lisaks võib laenuga seotud intressi puudumine olla aluseks täiendava tulu arvutamisele, sest tulu, mida ettevõte oleks võinud teenida, loetakse samuti kasumieraldiseks.
Maksuhaldur võib varjatud kasumieraldise tuvastada maksurevisjoni käigus, kuid ka ettevõte ise saab oma tegevust hinnata ja vajadusel deklaratsiooni parandada. Oluline on meeles pidada, et maksukohustus tekib väljamakse tegemise hetkel, mitte selle tuvastamise hetkel. Seega võib maksuhaldur nõuda tulumaksu ka varasemate aastate eest, kui aegumistähtaeg pole möödunud.
Kontsernikonto ja selle maksuriskid
Kontsernikonto on levinud rahahooldusvahend, mis võimaldab ettevõtetel omavahel raha liigutada paindlikult, näiteks laenudena või arveldustena. Kontsernikonto kasutamine on legitiimne ja võib olla ettevõttele kasulik, kuid see toob kaasa ka maksuriske, eriti kui tehingud ei toimu turutingimustel.
Maksuhaldur on selgelt välja toonud, et kontsernikonto kaudu tehtud väljamaksed võivad olla varjatud kasumieraldis, kui need ei ole seotud ettevõtte majandustegevusega. Näiteks kui emaettevõte võtab kontsernikontolt raha oma omaniku isiklikeks vajadusteks, loetakse see kasumieraldiseks. Samuti võib olla probleem, kui tütarettevõte laenab raha emaettevõttele intressita, sest see võib tähendada, et tulu, mida oleks võinud teenida, loetakse kasumieraldiseks.
Kontsernikonto puhul on oluline, et:
- tehingud oleksid dokumenteeritud ja põhjendatud;
- laenudele oleks määratud turuintress;
- laenud oleksid tagasi makstavad ja tähtajad kokku lepitud;
- tehingud toimuksid turutingimustel, sarnaselt sõltumatute osapoolte vahel.
Kui neid põhimõtteid ei järgita, võib maksuhaldur tuvastada varjatud kasumieraldise ja määrata tulumaksu. Lisaks võib tekkida kohustus maksta intressi ja viivisi.
Kuidas vältida varjatud kasumieraldise maksustamist?
Parim viis varjatud kasumieraldise maksustamise vältimiseks on vältida olukordi, kus ettevõtte raha kasutatakse isiklikel eesmärkidel. Siin on mõned praktilised soovitused:
- Eralda isiklikud ja ettevõtte rahad. Ära kasuta ettevõtte kontot isiklikeks väljaminekuteks. Kui on vaja raha, maksa endale dividendid või palka.
- Dokumenteeri kõik tehingud. Iga laen või väljamakse peaks olema vormistatud lepinguga, kus on määratud summa, intress ja tagasimakse tähtaeg.
- Jälgi turuhinda. Kui teed tehinguid seotud osapooltega, veendu, et hinnad vastavad turutingimustele.
- Maksa endale mõistlikku töötasu. Kui oled juhatuse liige, määra oma töötasu vastavalt tehtud tööle ja turuolukorrale.
- Konsulteeri spetsialistiga. Kui kahtled, kas mõni tehing võib olla varjatud kasumieraldis, pöördu maksunõustaja poole.
Kontsernikonto puhul on oluline, et kõik laenud oleksid vormistatud ja neid ka tegelikult tagasi makstaks. Kui laenu ei tagastata, võib see olla aluseks kasumieraldisele.
Mida teha, kui maksuhaldur on tuvastanud varjatud kasumieraldise?
Kui maksuhaldur on tuvastanud varjatud kasumieraldise, on ettevõttel õigus esitada oma vastuväiteid ja selgitusi. Oluline on koguda kogu asjakohane dokumentatsioon, mis tõendab tehingu majanduslikku sisu. Kui tehing on tegelikult olnud põhjendatud, on võimalik tõendada, et tegemist ei ole kasumieraldisega.
Kui maksuhaldur on siiski seisukohal, et tegemist on varjatud kasumieraldisega, tuleb tasuda tulumaks koos intressidega. Maksuotsuse peale saab esitada vaide või pöörduda halduskohtusse.
Oluline on meeles pidada, et varjatud kasumieraldise maksustamine on õiguspärane ja selle eesmärk on tagada, et kõik kasumi jaotamise viisid oleksid maksustatud sarnaselt. Seega on parem ennetada probleeme kui hiljem maksuvaidlustega tegeleda.
Kokkuvõte
Varjatud kasumieraldise maksustamine on oluline teema kõigile ettevõtjatele, eriti neile, kes kasutavad kontsernikontot. Mõistes, mis on varjatud kasumieraldis ja kuidas seda maksustatakse, on võimalik vältida ebameeldivaid maksuülekandeid. Järgides häid tavasid – dokumenteerides tehingud, järgides turuhinda ja hoides isiklikud kulud ettevõttest lahus – saad oma ettevõtte maksuriske minimeerida.
Kui kasutad raamatupidamistarkvara, näiteks arvekram.com, saad hõlpsasti jälgida oma ettevõtte rahavoogusid ja dokumente, mis aitab sul hoida ülevaadet ja vajadusel tõendada tehingute majanduslikku sisu. Kuid pidage meeles, et see artikkel ei asenda professionaalset maksunõustamist. Kui teil on konkreetseid küsimusi või keeruline olukord, konsulteerige maksunõustaja või raamatupidajaga.
Lisateavet leiate Maksu- ja Tolliameti veebilehelt, kus on avaldatud ametlik juhend varjatud kasumieraldise maksustamise kohta.